|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SISSEJUHATUS
K(esoleval ajal, mil p(simaj((nud pankade nimekiri on tunduvalt l(henenud, p((ravad tegutsevate pankade juhid senisest enam t(helepanu nii oma tegevuse turvalisuse kui ka kasulikkuse tagamisele p((dega minimiseerida riske ja ohte.
Vaatamata sellele on panga (heks suurimaks aktivaoperatsiooniks krediteerimine, mis k(tkeb endas riske. Sellest tulenevalt v(ib pidada krediteeritavate projektide v(lja valemist (heks t(htsamaks ja vastutusrikkamaks (lesandeks, sest krediteerimine on ju panganduse peamine funktsioon ja suurim sissetuleku allikas.
Kuna aripankade oluliseks erinevuseks teistest ettevotetest on suur voorkapitali osatahtsus passivas, mojutavad ebaonnestunud krediteerimisoperatsioonidoluliselt panga omakapitali adekvaatsust ning usaldust panga vastu.
Samuti on krediidiriski juhtimine Eestis arenev valdkond, mis nouab pangateenistujatelt pidevat enesetaiendamist ning uute juhtimisprintsiipide - ning meetodite ellurakendamist.
K(esolev bakalaureuset(( on kirjutatud teemal “ Pangalaenude tagastamise tagamine “ kreeditori seisukohtadest l(htuvalt. Teema valikul oli mitu argumentatsiooni. Laenude tagastamisega seotud probleemid on tanapaeva Eestis vaga aktuaalsed, krediidiriski juhtimisega puutuvad kokku paljud panga tootajad alates laenujuhist kuni laenukomitee toos osaleva tippjuhtkonnani.
Juba pikemat aega on panganduses aktiivset kasitlust leidnud krediidiriski juhtimise probleem, kuid seni pole leitud sobivaid ja koiki osapooli rahuldavaid lahendusi. Seetottu on valitud selline teema. Ja viimane argument: olen nimetatud valdkonnaga praktikas kokku puutunud.
Kaesoleva bakalaureusetoo eesmargiks ei ole koigile krediidiriski vahendamisega seotud probleemidele lahenduse leidmine. Eesmargiks on nende probleemide lahtimotestamine ja sisuline analuus. Too on koostatud eesmargiga naidata, millistest teguritest soltub krediidi tagastamise tagamine ja pakkuda valja nii teoreetilisi kui praaktilisi lahendusi panga krediidiriski optimaalseks juhtimiseks.
Bakalaureusetoo on ules ehitatud loogiliselt. Too sisu voib tinglikult jaotada teoreetiliseks ja praktiliseks.
Too esimeses peatukis leiavad kasitlust olulisemad riskid ja ohud, millega tanapaeva pankadel tuleb kokku puutuda, samas puutakse kirjeldada krediidiriski maandamise ja valtimise voimalusi.
Toos on panga seisukohalt lahtudes puudatatud krediidipoliitika olemust, krediteerimise pohinoudeid, sest koik kommertspangad kuuluvad keskpanga jarelevalve alla ning peavad jargima keskpanga kehtestatud normatiive.
Vaatluse all on Eestis laenusaaja distsiplineerimise eesmargil loodud aktsiaselts Krediidiinfo.
Kasitlust leiavad kuus aspekti, mis on vajalikud laenutaotleja krediidivaarsuse hindamiseks. See on rohkem teoreetiline osa.
Panga omakapital peab kindlustama tema tegevuseks vajaliku likviidsuse ja maksevoime. Viimase tagamiseks on aarmiselt tahtis, et laenu votja oleks voimeline pangale oigeaegselt raha tagastama. Ainult nii on pangal voimalik paremini rahuldada kliendite noudeid, sellehulgas ka laenutaotlusi, ning kindlustada seejuures likviidsus ja maksevoime.
Teine osa on puhendatud firma majandusliku seisundi analuusimisele. Majandusliku edukuse peamiseks naitajaks on ettevotte finantsaruanded.
Ettevotte finantsolukorra hindamisel tuleb esmalt tahelepanna voorkapitali intressimoju suhtarvudele. Kui ettevotte poolt voetud laenude osakaal on suur, tuleb vaadata ka intressi kattekordaja ehk seda, kas ettevote on suuteline intresse tasuma. Teine ruhm on maksevoime ja likviidsuse taseme naitajad, mis iseloomustavad ettevotte voimet taita oma luhiajalisi kohustusi. Rentaabluse suhtarvudest selgub firma efektiivsus kasumi kujundamisel. Koiki tahtsamaid finantsnaitajaid tuleb aga vaadelda ka dunaamikas, jalgida, kas nad on kasvanud voi kahanenud, missugune on suundumus.
Kolmandas peatukis on kajastatud laenutaotluste analuusi spetsiifika fuusilise isiku puhul.
Neljandas peat(kis on p(hit(helepanu suunatud laenu tagatisega seotud k(simustele. Vaatluse alla tulevad erinevad tagatise liigid ja nende kujunemine.
Samuti on vaadeldud pandioigusega seotud probleeme. Kasitlust leiab ka vaartpaberite pantimise ja kinnipidamisoiguse teema.
Seejarel vaadeldakse pandi (iguste rakendamisega kaasnevaid raskusi ja otsitakse v(imalikke lahendeid.
Analuusides Eesti panganduse probleeme tanapaeva panganduses, on kaesoleva bakalaureusetoos puutud kirjeldada Eesti panganduse lahituleviku arengutrende.
Too teoreetilise poole koostamisel on olnud baasiks “Commercial Bank Management: Producing and Selling Financial Services” ja “The Handbook of Mortgage Banking”.
Too koostamisel on taiendavalt kasutatud erinevate valisautorite teoseid, samuti Eesti seadusandlust, eestikeelset kirjandust ning perioodikat, Eesti Panga bulletaane ja Eesti Toostuspanga ja Pohja - Eesti panga sisedokumentatsiooni.
Too illustreerimiseks on lisatud laenu-, pandi-, garantii- ja kaenduselepingu naidised, samuti rahavoogude aruande standardulesehitus ja laenu- ja garantiitaotluste protseduuri skeem.
Текущая страница: 1
|
|
|
|
|
 |
Предмет: Экономика
|
 |
Тема: Pangalaenude tagastamise tagamine |
 |
Ключевые слова: дело, Банковское, Кредит, tagamine, Pank Raha Laen Кредит, Pangalaenude, tagastamise, Pank, Pangalaenude tagastamise tagamine, Банковское дело, Laen, Raha |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
